Päikesekaitse faktid ja müüdid, mis sinu tervist ohustavad

Päevitamise ja naha päikese eest kaitsmise kohta ringleb palju müüte. Et oskaksid enda tervist hoida, aitame selgust saada, millised müüdid peavad paika ja millised mitte.

 

Eestis avastatakse igal aastal julgelt üle 1000 nahavähi juhtumi, viimaste aastate lõikes on see vähitüüp kasvutrendis. Küsitluste kohaselt tunnistavad üle 90% inimestest, et liigne päike on kahjulik, kuid oma nahka kaitseb päikese eest kõigest umbes 20%. Ilmselt mängivad siin oma osa päikest ja päevitamist puudutavad müüdid, mis võivad teinekord segadusse ajada. Vaatame levinuimad müüdid ühekaupa üle.

 

  1.   Ohtlik on ainult otsene päikesekiirgus – VALE

 

Sageli arvatakse, et päike saab kahju teha vaid siis, kui ta kuumalt pilvitus taevas sirab. Usutakse, et kui taevas on pilvine, ei pea päikesekiirgusele mõtlema. See on aga viga, sest pilved suudavad UV-kiirguse blokeerida ainult osaliselt. Täieliku pilvituse korral täpsemalt 70-90%, kuid lugu on sootuks teine, kui pilvisus on üksnes osaline. Esineb ka nähtust, mil pilvise ilma korral on UV-kiirgus isegi tugevam kui pilvitu ilma korral.

 

Kuna pilvi on väga erinevaid, käituvad nad ka UV-kiirte blokeerimisel erinevalt ning välisel vaatlusel ei ole võimalik kindlaks teha, kui hästi pilved parasjagu kiirguse maapinnale jõudmist takistavad. Seetõttu on väga oluline tegeleda päikesekaitsega igal päikesepaistelisel päeval. Eriti piirkondades, kus UV-kiirgus on kõrgem.

 

  1.   Päike suudab nahka kahjustada ka läbi klaasi – ÕIGE

 

Päikesekiirgus on nii võimas, et seda ei peata täielikult isegi klaas. Täpsemalt suudab klaas peatada UVB kiired, kuid UVA kiiri mitte. Seega legendid kaugsõidu autojuhtidest, kellel on aknapoolne külg päevitunud ja teine pool mitte, ei olegi lihtsalt legendid. Samuti annab kiirgusest tunnistust auto sisustus, mis võib mõnikord just aknast paistva päikesekiirguse tõttu ära pleekida.

 

Seega tuleb päikesekaitsele mõelda ka neil päevil, mil ees ootab pikem autosõit.

PS! Toonitud klaas võib, kuid ei pruugi päikesepõletuse ohtu vähendada.

 

  1.   Tumedama nahatüübiga inimesed päikesekaitset ei vaja – VALE

 

Mida tõmmumat tüüpi nahk, seda väiksem on oht saada valus ja silmaga nähtav päikesepõletus, kuid nahavähi riski see ei elimineeri. Ka tumedama nahaga inimesed peaksid kasutama päikesekreemi.

 

  1.   Päikesekreem takistab D-vitamiini teket – OSALISELT ÕIGE

 

Nagu teame, on päikesel ka kasulikke mõjusid. Selle toimel hakkab nahk D-vitamiini tootma. Levinud arusaama kohaselt mõjutab päikesekreem D-vitamiini tootmist pärssivalt. See ei olegi vale. Osaliselt see tõesti nii ongi, kuid teisalt ei peata see D-vitamiini tootmist täielikult ning enamik inimesi saavad vajaliku koguse D-vitamiini kätte ka päikesekreemi kasutamisel.

 

  1.   Mida kallim päikesekreem, seda parem kaitse – VALE

 

Kuigi kallima hinna põhjenduseks tuuakse kosmeetikatoodete puhul tihti välja paremat kvaliteeti, ei tähenda see seda, et kallim päikesekreem annaks parema kaitse ja soodsa kreemi toime on puudulik. Päikesekreemide tootmine on rangelt reguleeritud. Kui kreemipudelil on SPF-i ehk kaitsefaktori märgis, siis võib seda usaldada ja kreemi juhiste järgi kasutamine tagab ka lubatud kaitse.

 

  1.   Päikesefaktoriga meik tagab piisava kaitse – OSALISELT ÕIGE

 

Üha enam mõtlevad kosmeetikatootjad tarbija mugavusele ja üritavad pakkuda tooteid, mis kombineerivad mitu toimet. Näiteks sisaldavad SPF-i paljud näokreemid ja muud nahka niisutavad tooted. 

Ka meigitooteid tehakse tänapäeval nii, et SPF on juba toodete sees, pakkudes seeläbi ka kaitset. Toime on SPF-i sisaldavatel meigitoodetel küll olemas, kuid meeles tasub pidada seda, et pikaaegsel päikese käes viibimisel ainult meik vajalikku kaitset ei paku. Pikemal õues viibimisel peaks meigile eelistama tavalist päikesekreemi, sest seda on võimalik iga mõne tunni tagant juurde kanda.

 

Kui õues viibitakse ainult igapäevatoimetusi tehes ja ühest kohast teise liikudes, on päikesekaitset sisaldav meik väga mugav ja nahale ohutu lahendus.

 

Startlani e-poest leiad brändi Bell HYPOAllergenic BB-kreeme, puudreid ja huulepalsami, mis pakuvad muuhulgas ka päikesekaitset.

Aloe BB kreem SPF 15
Aloe matistav näopuuder SPF 15
Aloe huulepalsam SPF 25
  1.   Mida kõrgem SPF, seda tugevam kaitse – OSALISELT ÕIGE

 

Nagu me teame, varieerub päikesekreemide kaitsefaktor üsna suurel skaalal. Leidub kreeme, mille SPF on kõigest 10, aga leidub ka kreeme, mille SPF on 50 ja isegi 50+. Küll aga võib jääda selgusetuks, kui suur vahe neil numbritel tegelikult on. Kas näiteks SPF 10 on viis korda kehvem kui 50?

 

Siin on sulle väike spikker, mis aitab mõista, kui suurt kaitset erinevad SPF suurused pakuvad. Lihtne valem ütleb, et kui sinu nahk põleb ilma päikesekreemita üldiselt ära 10 minutiga, siis päikesekreemi kasutamine pikendab seda aega 10 x SPF võrra. Näiteks SPF 10 puhul saab 10 minutist 100 minutit.

 

SPF 10 – blokeerib umbes 90% päikesekiirgusest.

SPF 15 – blokeerib umbes 93% päikesekiirgusest.

SPF 30 – blokeerib umbes 97% päikesekiirgusest.

SPF 50 – blokeerib umbes 98% päikesekiirgusest.

 

Pea siiski meeles, et mitte ükski päikesekreem ei taga 100%-list kaitset ja ka pakendil lubatud kaitse on tagatud üksnes juhul, kui kasutad kreemi täpselt juhiste järgi.

 

Soovime sulle suveks ohutut ja mõnusat päikese käes viibimist!